Skip to content Skip to footer

metaLINN

UUS LINNAKESKUS

Praegused võimalused

Hea linnaelu loomine on linnaplaneerimise ja linnapoliitikate koostamise peamine eesmärk. Elamiskõlblike, sotsiaalselt tasakaalus ja atraktiivsete linnade peamised tunnusjooned on vilkad ja akti- ivsed paigad. Need on muutunud hin- damatuks sotsiaalseks varaks. Need on, ei rohkem ega vähem, kui linna arengu võt- meelemendid, mis juhivad, mõnikord ka põhjustavad arengut ja meelitavad ligi uusi investeeringuid.

Linna planeerimisega leitakse üles või- malused, aktiveeritakse paigad, suu- natakse investeeringuid, lahendatakse nüüdisaegseid probleemide ja vastatakse trendidele.

 

Füüsiline ja digitaalne

Juba terve aastakümme on digitaalne ruum ja võrgustik pakkunud väga tugevat konkurentsi füüsilisele ruumile. Eriti on digitaalsed suhtlemistehnoloogiad eden- danud meie teadmisi sellest, kuidas in- imesed kasutavad ja tunnetavad linna. Linnakoesse on tekkinud täiesti uued ko- halikud, linlikud ja piirkondlikud mustrid. Need fenomenid jäävad kohalikel võimudel tihti nägemata ja kaardistamata. Edukad ja veetlevad linnad pole enam vaid need, mis on kavandatud pelgalt juurdunud linnaplaneerimise juhtnööride järgi, vaid need, mis võtavad arvesse ka inimeste eelistused ja iseorganiseeruvad protses- sid. Füüsilise ruumi funktsiooniti pla- neerimine ei suuda enam arvesse võtta kõiki olulisi arenguid, sest väga suur osa linna atraktiivsusest on digitaalne. Uued digitaalse ruumi keskused tekivad ja levivad ühismeedia platvormide kaudu. Keskus ei tähenda enam pelgalt füüsilist ruumi. Enamgi veel, jalgsi liikumine ei pruugi enam üldsegi olla vastastikuses seoses kaubandusega, kuna suur osa poodlemisest tehakse veebis, ilma füüsilisse paika jalgagi astumata.

Edasised linna planeeringud peavad arvesse võtma, et paikadesse ei pea alati füüsiliselt kohale minema, ka ühissõidukitele on omajagu alternatiive. Avaliku raha eest ehitatud taristu ja logistiliste võrgustike olulisteks kasu- tajateks muutuvad uued majandusmudelid ja tarneviisid. See tähendab, et praegused liiklusmudelid ja -plaanid tuleks üle vaadata. Need peavad enam arvesse võtma ühismeedia tekitatud uusi majandus- mudeleid.

Käesolev metaLINN uurimus toob esile uute tegevusmustrite potentsiaali Tallinnas ja paneb ette strateegiad, kuidas olemasole- vaid ühendusi paremini ära kasutada ning edasi arendada.

Linnad muutuvad aina keerulisemateks ja nende arengu ennustamine ning vormimine osutub aina raskemaks. Linna arengu prot- sessid, meie lähenemine linnale ja arusaam sellest muutuvad kiiresti. Uute küsimuste esitamiseks on just praegu õige aeg. metaLinna uurimustöö keskmes on soov uurida, mida me teame linnast, selle muu- tumisest, teha kättesaadavaks ja kasutatavaks linna kohta käivad vanad ja uued andmed.

Tänu

Projekti on koostanud SPIN Unit koostöös Tallinna linnavalitsusega. Toetuse ja heade ideede eest kuulub meie siiras tänu Jaak-Adam Looveerile ja tema meeskonnale. Projekti raames korraldati 14. veebruaril 2019. aastal mahukas töötuba. Selle eesmärk oli leida ja nimetada toimimise võtmeindikaatorid ehk KPId (KPI – Key Performance Indicators), millest osa on seotud linna transpordisektori ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse arengukavaga. Me soovime tänada kõiki asjaosalisi.

SPIN Uniti poolt panustasid käesolevasse aruandesse Damiano Cerrone, Jesús López Baeza, Jacob Dibble, Kristi Grišakov, German Mitish, Panu Lehtovuori ja Daniel Giovannini. Viimase kuue aasta jooksul on meie meeskond töötanud välja uued akadeemilised teooriad ja konsultat- siooniteenused, et paremini mõista linna kui fenomeni ning aidata planeerijatel ja avalikul sektoril leida positiivsed sot- siaal-majandusliku arengu võimalused. Muuhulgas oleme tutvustanud uusi linna kavandamise ja poliitikate koostamise juhtnööre nii Eesti kui ka Vene linnade ruumiloomeks. Me soovime, et metaLINN uurimustöö oleks otstarbekas ja prakti- line tööriist peatselt koostatava kesklinna üldplaneeringu koostamise prot- sessis.

Praegune uurimus saab peagi järje: metaL- INN II. See sünnib koostöös Eesti Kunsti- akadeemia / Renee Puusepaga ja annab meile võimaluse laiendada uurimust ter- vele linnale ja linnaregioonile. 2019. aasta juuniks peaks see lisa-aruanne ole- ma kättesaadav, tooma välja uue analüüsi ja esile seosed, mille abil saab veelgi tõhusamalt kavandada aktiivseid ja elamisväärseid linnasüdameid.

METAMORFOLOOGIA

Uuring keskendub kolme kategooria – ruum, tegevused ja väärtused – omavahelistele suhetele. Käesolev aruanne juhatab kätte paikade erinevad potentsiaalid. Vee enam- gi, siin arutletakse planeerimise ja poliitikate lähenemisviiside ja vahendite üle.

metaMorfoloogia kolme koostisosa analüü- sis rõhutatakse linlikku aktiivsusmustrit ja sotsiaal-kultuurilisi trende. Neid esilekerkinud, kuid vähemtuntud Tallinna kesklinna muutvad tegevusväljad on analüüsitud digitaalsete jälgede kaudu, mis on saadud avaandmete allikatest, ühismeediast ja kogutud kohapealsete vaatluste käigus.

See platvorme ühendav uurimus ruumist, tegevustest ja väärtustest annab meile võimaluse koostada avaliku ruumi, aga ka äritegevuse, poodlemise ja vaba-aja tege- vuste profiili. Oleme vaadanud, kuidas inimesed linnas suhtlevad ja linna paku- tud võimalusi kasutavad. Oleme kokku seadnud morfoloogia uurimuse ja Tallinna kesklinna disainieesmärgid oma teadmiste-ga arhitektuurist ja urbanistikast, mis on kujunenud üle 150 linna ja 30 paiga uurimisel üle ilma. Oleme tundma õppinud nüüdisaegseid linnatrende, et anda kujun- damise juhised, mille abil muuta linnaelu ja tegevused sobivaimaks praegustele lin- naelanikele.

Meie eesmärk on järgnevate lehekülgede ja andmete esitlusega pakkuda kasutajasõbra- likku ja visuaalset kokkuvõtet tren- didest, mida näitavad suuremastaabilised andmed. Uute tegevusmustrite välja- toomisega pakub käesolev analüüs või- maluse anda andmepõhiseid juhtnööre, et hoogustada Tallinna kesklinna kultu- urilis-sotsiaalset tulevikku.

Meie uurimistöö tulemustele toetudes on planeerijatel võimalik välja töötada lin- na elavdamise suunised, mis võtavad arvesse praeguseid aga ka tekkivaid keskusi. Käesolev uurimustöö aitab koost- ada arengustsenaariume, mis võimendaksid Tallinna tugevusi ja koostada linna ru- umiloome poliitikat.

PROJEKTI EESMÄRGID

  • Uurida vahendeid, mis aitaks planeer- ijatel leida Tallinna kesklinna aren- gupotentsiaal ja toetada dialoogi linna loojate, investorite ja teiste sidusrühmade vahel.

  • Toetada uutmoodi integreeritud pla- neerimisprotsessi, milles võetakse arvesse ka väga isiklikke linna ko- gemise viise, mis peegeldavad muutu- vaid demograafia ja majanduse trende kõige kiiremini.

  • Esitada komplekt interaktiivseid kaarte, mis annavad planeerijatele ja teistele asjaosalistele teadmise, kuidas eri tüüpi paigad loovad ja salvestavad tegevusi ning lisavad linnale sot

  • Anda Tallinna kekslinna planeerim- iseks ja ruumiloome juhtimiseks poli- itilist nõu ja suuniseid, aga välja töötada ka raamistik arengu edukuse hindamiseks.

  • Kutsuda Tallinna kesklinna ettevõt- jaid, kinnisvaraomanikke, kuid veel enamgi, elanikke ja kasutajaid osavõtma kesklinna ümberkujundamise protsessist ning tõsta nende tead- likkust ning jagada infot.

IN A NUTSELL

What do we want to do?

 We want to produce a compilation of analysis and cartographies that allows planners to find potentials for urban development in Tallinn’s city centre and support the dialogue with city-makers, investors, and actors.

Why do we want to do this?

We want to support a new type of integrated planning process where the intimate knowledge of the urban form can support the development of new ideas for the city, that respond to the rapidly changing demographic and economic trends of contemporary urban life.

 What is the result?

The provision of a series of interactive maps that present the planners and city actors with an understanding of how different types of blocks and streets can produce activities and values.

How do we want to do it?

We want to establish a set of measurable criteria upon which we can evaluate the relationship between street and block types with activities and the values the generate

 Who are we doing this for?

We are making this tool for the planners of Tallinn, who recognise the changing nature of contemporary urban lifestyles, and who are establishing the framework for a new future city that will only gen- erate value when prepared to meet for the new needs and demands of entrepreneurs, businesses, and citizens

TÕLGENDAMISE RAAMISTIK

Linna morfoloogia – tänavate muster, hoonestus, kvartalid ja krundid – kir- jeldab linna füüsilisi aspekte. Linnadünaamikat ja iseloomu mõjutab siiski palju enam faktoreid, sh kultuuritaju, majandus, linnapiirid jne.

Seetõttu ületab metaLINN uurimus klas- sikalise linna morfoloogia ja linnaruumi funktsionaalse analüüsi piirid. Linna juurdepääsetavuse (ruum), kasutusmugavuse ja teenuste (tegevuste) ning nende popu- laarsuse ja nõudluse (väärtused) mõõt- misega on võimalik uutmoodi mõista, kuidas linna kasutamise mustrid, mida kutsume metaMorfoloogiaks, tekivad.

See metaMorfoloogiline lähenemine aitab praktikutel leida uusi linnaarengu või- malusi, korjab teavet selle kohta, milli- seid tegevusi linn pakub, millised naabruskonnad toimivad paremini kui teised ning millised on eri mõõtkavadel, tänavast terve linnaregioonini, linna ruumilised, sotsiaalsed ja majanduslikud seosed.

Selle lähenemisega soovime sütitada uusi arutelusid nüüdisaegse linnaelu teemal, suurendada teadlikkust, ning näidata, millist rolli mängivad nähtavad ja nähta- matud aspektid linna tulevikustsenaariu- mides.

Soovime, et metaLINNa tulemused aitaksid välja töötada juhtnöörid, mille abil taaselustada olemasolev avalik ruum, aga ka luua raamistik linnastumise ja uute keskuste tekkimiseks. Selleks on vaja välja töötada konkreetsed stsenaariumid linnakeskuse ja selle lähialade arenguks. Eesmärk peaks olema Tallinna praeguste võimaluste, heade külgede ja ruumiloome politika võimendamine.

Linna tegevusmustreid ja sotsiaal-kultu- urilisi trende oleme vaadelnud viisil, mis ühendab digitaalse jalajälje uudse lähenemisega füüsilise ruumile – mor- fomeetriaga. See on meetod, mis põimib arusaadava ja võrreldava analüüsi suure hulga muutujatega, mis kirjeldavad mista- hes naabruskonna füüsilist vormi, kvar- taleid või tänavavõrgustikku.

Kokkuvõtvalt, metaLINN on platvormideva- heline uurimus linna ruumidest, tege- vustest ja väärtustest, mis annab meile lõpuks põhjaliku kaemuse Tallinna kesklinna võimalustest.

RUUM

Ruumi ja selle omaduste mõõtmine toob esile linnaruumi juurdepääsetavuse ja keskused. Me usume endiselt, et ruumi suhted ja kuju mõjutab endiselt selle kasutamist. Hästi kavandatud ruum loob võimalused majanduse arenguks. Kuid füüsilise ruumi mõju on muutumas, seda muutust veavad uued digitaalsed teenused ja sotsiaal-kultuurilised trendid.

 

TEGEVUSED

Aruanne mõõdab inimtegevuse intensiivsust ja keerukust jaekaubanduse, teenuste ja pakutavate võimaluste kaudu. Oleme välja töötanud ainulaadse meetodi tegevuste liigitamiseks. Selle asemel, et keskendu- da hoonete ja ruumi funktsioonidele kasu- tame traditsioonilise ja ühismeedia and-

meid, et välja tuua, mida inimesed tege- likult linnas teevad.

 

VÄÄRTUSED

Mõõdame sotsiaal-kultuurilisi ja majan- duslikke väärtusi. Kinnisvaratehingute hind ja Airbnb andmed kaardistatakse, et leida elamufondi hinnamustrid. Foursquare’i (ja selle kaudu teiste lev- inud teenuspakkujate) ning Instagrami andmeid kasutatakse tegevuspaikade popu- laarsuse kaardistamiseks ja atraktiivsete linnaruumide paremusjärjestuse koost- amiseks. Nende paikade tegevusaktiivsus aitab hinnata ühtlasi nende sotsiaal-kul- tuurilist väärtust.


LINNA ELEMENDID

Kõik linna morfoloogiaelemendid on es- itletud väiksemaks osadeks jagatuna, et neid saaks paremini morfomeetriaga kalkuleerida.

MORFOMEETRIA ANALÜÜTILISTE OSISTE ES- ITLUS
Vabakäejooned näitavad avalikku ruu- mi hoonete vahel

TEGEVUSED

Pakutavate tegevuste intensiivsus
vaba aja veetmise võimaluste kaupa

KORRALDUS VS KASUTAMINE (KOKKU)

Väljakutsed
metaLINN uurimusele on väljakutse ruumik- valiteedi mõõtmiseks ja uute ruumipo- tentsiaalide leidmiseks sobilike vahen- dite väljaarendamine. Nagu eelpool maini- tud, pakuvad ühismeedia platvormid uusi kontseptuaalseid ja analüütilisi või- malusi (Quercia 2012, Nummi 2017, Cran- shaw 2012, Dunkel 2015), eriti kui see teave siduda teiste allikatega, näiteks kohaliku teadmusega (Helliwell 2003, Sil- ver 2011, Hu 2015, Rogerson 1999). Sotsi- aalses mõttes tuleb enim tegeleda sell- iste teemadega nagu naabruskondade tead- likkuse tõstmine, nende elanike n-ö mit- teametliku ruumikasutuse ja elu es- iletõstmine, linna potentsiaalide leid- mine, ruumilise planeerimise otsuste juh- timine, kohaliku tasandi liikuvuse ja ressursside kasutamise edendamine.

Lahendus
Nendele väljakutsetele vastab kõige paremini Jan Gehli lähenemine avaliku ruumi uurimisele. Gehli uurimistöö keskmes on väikesemõõtkavalise linnaruumi mõistmine. Saadud teavet kasutab ta arhitektuuripraktikas, eesmärgiks on üld- ise linnadisaini parendamine (Gehl 2011). Gehl seisab ühe jalaga akadeemilises maailmas, teisega arhitektuuripraktikas. Tema meetodid on alati tegelike juhtumite lahendamiseks hõlpsalt rakendatavad. Ta suudab ühes lihtsas kontseptuaalses mudelis kokku panna ruumi füüsilise ja vaimse kvaliteedi. Gehli meetod on kavan- datud tegeliku ruumikasutuse uurimiseks. Kõik tema uurimise mõõdikud lähtuvad in- imesest, meeltest, aga peamiselt uurija tunnetusest. Põimides kättesaadava ehi- tusregistri info hoonete kasutamise kohta mobiiltelefonidest ja ühismeediast saadud teabega jõudsime järeldusele, et ühismee- dia kasutajad ongi Gehli kirjeldatud ru- umiuurijad.


Raamat “Elu majade vahel” (“Life Between Buildings”) ilmus esimest korda Taanis 1971. aastal. Jan Gehl tutvustas selles meetodit linnaelu uurimiseks elanike sil- made läbi. See lähenemine tähendab ava- liku ja poolavaliku ruumikasutuse uurim- ist ja kaardistamist. See meetod pole mitte üksnes analüütiline, vaid annab ruumiloomeks selged juhtnöörid: kuidas suurendada tegevuste ja ruumi kasutajate hulka. Praktiseeriva arhitektina on ta selle meetodi tõhusust tõetanud. Meie kavatsus on töötada välja raamistik, mis aitab ületada mõned selle meetodi ru- umilised ja ajalised piirid. Gehli meeto- di uudsus seisnes omal ajal inimmõõtme ja -taju abil väikesemõõtkavalise linnaruumi märkamises ja esiletoomises. Hoonete, tänavate ja parkide funktsioonide kaardistamise asemel uuris ja kaardistas ta kuidas inimesed ruumi kasutavad.


Gehli eesmärk oli linnaruumi sotsiaalse tähenduse ümberhindamine ja ruumiloome kvaliteedi tõstmine modernistlikus sõja- järgses planeerimispraktikas. Ta leidis, et kehtiv planeerimisideoloogia on viinud olukorrani, kus uute hoonete ja linnade ehitamisega on kadumas tänavad ja väl- jakud. (Gehl, 1987, lk 45) Gehl toob väl- ja, et modernistlikus linnaehituses sot- siaalsetest tagajärgedest ei räägitud, sest selle peale, et hooned võivad oluliselt mõjutada ruumi kasutamist ja sotsiaalset suhtlust nende vahel, ei mõeldud, (Gehl, 1987, lk 46).

KÜSIMUSED LINNARUUMI KOHTA
Raamatus “Kuidas uurida elu avalikus ru- umis” (“How to study public life”) ütleb Gehl, et nimekiri küsimustest, mida võiks küsida elu ja vormi vaheliste suhete koh- ta, on tegelikult lõputu. (Gehl 2013)

Hoolimata sellest, et need küsimused on algupäraselt mõeldud kohapealseks paik- vaatluseks, oleme Gehli meetodit kohan- danud selliselt, et see annaks meile Tallinna kohta mõõdetavad andmed. Vaid inimese mõõtkavas linna uurides on võima- lik näha, kuidas elanikud ja külalised linna kogevad, üksteisega ja ehitatud ruumiga suhtlevad ning suhestuvad. Kuid kuidas me saaksime uurida suurt hulka linnu? Ja kuidas me saame jälgida ja üles tähendada nende linnade tegevusmustrid? Lihtsad küsimused, mida me oma uurimuses esitame on:

 

Kui palju
inimesi viibib või läbib ühe linna igat tänavat, väljakut, parki?

Kes
on need inimesed, kes nendes ko- htades kogunevad või viibivad?

Kus
armastavad need inimesed oma aega veeta?

Mida
inimesed linna igas servas teevad?

Kui kaua
inimesed avalikus ruumi viibivad?

 

Tavaliselt vastatakse nendele küsimustele klassikaliste küsitluste ja ekspertide kohapealsete vaatlustulemustega. Kuid neid on vaevu võimalik laiendada nii su- urele alale nagu terve Tallinn, kajastada eri aastaaegu ja kolmekuulist perioodi selle uurimuse algusest lõpuni. Meie väl- jaarendatud meetodi eesmärk on Gehli lähenemise kohandamine mõõdetavate ja võrreldavate tulemuse saamiseks. Selleks kasutame statistiliste andmete ja ühis- meedia uuringute kombinatsiooni: analüüsime kokkusaamiskohtade populaar- sust ja elanike avalikult jagatud pilte. Nii muutuvad linnaelanikud ise uurijateks ja läbi nende silmade saame ruumi ja tegevuste kohta otsest teavet.

Käesoleva töö analüütilise raamistiku moodustavad uurimisküsimused. Esinduslik elanikkonna valim on seotud Instagrami kasutajate ja laiemalt ühsimeedia platvormide kasutajatega. Nende koondand- metega mõõdetakse kohtumispaikade popu- laarsust.

KES
Gehli ettepaneku kohaselt tuleks “kes?” küsimusele vastata avaliku ruumi kasuta- jate demograafia kaardistamisega. Mida edukam paik, seda erinevamad on selle kasutajad: vanuseliselt, sooliselt ja sotsiaalselt. Paiga vaatlemise ja kaardistamisega saavad teadlased uurida kasutajate ruumieelistusi. Me kohandasime Gehli meetodit selliselt, et kasutame sooliselt ja vanuseliselt kategoriseeri- tud gruppide jagatud piltide geolokat- siooni.
Edukad linnad on sellised, mis suudavad kokku tuua eri sotsiaalse ja kultuurilise taustaga elanikke ja külastajaid. Sellele küsimusele vastates mõõdame avaliku ruumi demograafilist seisu ja leiame segregat- siooni ja integratsiooni fenomene.

KUS
Küsimusega “kus?” jälgib Gehl, millist avalikku ruumi inimesed eelistavad, ja kaardistab, kus inimesed liiguvad või viibivad. Me kohandasime seda meetodit selliselt, et liigitame avalikult jagatud Instagrami pildid, et uurida selle küsimuse üht osa ehk kus inimesed peatu- vad. Et teada saada, millist tüüpi lin- naruumi inimesed oma tegevusteks eelis- tavad, liigitame pildid siseruumis ja väliruumis pildistatuteks. Vaatame samu- ti, kas fotod on tehtud poolavalikus ru- umis nagu restoranid, klubid, muud teenindusasutused, või mujal.

MIS
Käesoleva uurimistöö tegevuste liigita- mise kontekstis on huvitav, kuidas Gehl ja tema kaasaegsed mõistsid ühest küljest ruumi ja selle kasutamise suhet, teisest küljest eri kasutajate omavahelist suhet. Gehl oletab, et planeeritud tegevused ei võta füüsilise ruumi kvaliteeti väga palju arvesse. Samas on valikulised tege- vused paljuski mõjutatavad. Samas suunas mõtlevad ka teised Gehli kaasaegsed nagu Jacobs (1961), Whyte (1980) ja Sennett (2000). Kombineerides Gehli lähenemist hilisemate liigitustega (Axhausen et al, 2000; Ben-akiva and Bowman, 1998; Jiang et al, 2012; Zhong et al, 2015) ja empi- iriliste andmetega, mis on saadud eelnev- astt, üle sadat Venemaa linna puudutavast ühismeedia analüüsist, töötasime välja liigituse, mis võtab arvesse kõik tege- vused, mida saab linnas teha. Selle eesmärk on leida konkreetsed ru- umimustrid.

KUI PALJU
Esimese küsimuse mõõtmiseks paneb Jan Gehl ette vaadelda, kui palju inimesi jalutab või peatub ühel tänaval või väl- jakul. See näitab inimeste kohalolu ru- umis. Algupäraselt on see mõõtmisviis välja töötatud selleks, et hinnata kasu- tajate linnaruumi ja kesksusala eelis- tusi. Me kohandasime seda meetodit: mõõ- dame milliste paikade fotosid inimesed. Instagramis jaganud on. Nii uurime elanike kohalolu ja eelistusi naabruskon- dade kaupa.

KUI KAUA

Püsivus on kohalolu selge näitaja. Aeg, mis veedetakse ühes paigas on mõõdetav parameeter, mis kirjeldab inimeste ja neid ümbritseva ruumi koostoimet ja kiin- dumust. Gehl eristab dünaamilist ja staatilist püsivust. Esimene mõõdab aega, mis kulub kindla ruumi läbi jalutamiseks, teine mõõdab ruumis viibimise aega. Neid võib kasutada koos, kuigi neid võib eri viisidel kasutada ka avaliku ruumi uurim- iseks. Esimene mõõdik kirjeldab, kuidas keskkond ja keskkondlikud eelistused või- vad inimeste käitumist muuta, nende li- ikumiskiirust suurendada või vähendada. Teine kirjeldab tegevuste kestvust.

Ühismeedia andmed aitavad meil kasutada Gehli teist mõõdikut. Ehk saame mõõta tegevuste kestust või püsivust. Selleks analüüsime avalikult jagatud Instagrami pilte, iseloomustame sise- ja väliruumi tegevusi olenevalt seal päeva / nädala / hooaja lõikes veedetud ajast. Graafiline materjal ja kaardid näitavad ruumi kasu- tust päeviti / nädalati / hooajati. Neid kasutasime Tallinna naabruskondade vi- suaalse uuringu koostamiseks.

Tegevused kokkusaamiskohtades

Tegevusvõimaluste geograafiline jaotamine on vajalik, et välja tuua linna või maapiirkonna ruumilis-ajalised mustrid. Mitmed uuringud on välja toonud, et ru- umisuhted juhivad paikkondlikku paigava- likut. Need suhted on vaja kaardistada nende enda sotsiaal-kultuurilises kontek- stis. Täpsemalt, me keskendume klastrite ja leviku fenomenile, et uurida, kui tüüpilised on sotsiaal-majanduslike koos- seisude ruumisuhted ühe linna linlikus ja regionaalses mastaabis.

Inimeste eelistuste ja linlike tegevuste populaarsuse teadasaamiseks koostasime Foursquare’is, platvormis, miles saab märkida külastusväärseid ja meeldivaid paiku, ühismeedia uuringu. Selles rak- enduses saab ennast soovi korral ka paikadesse sisse registreerida (“check- in”). Algupäraselt oli Foursquare mõeldud mänguna: kõige enam registreeringuid (check-in’e”) kogunud kasutajad olid pop- ulaarsemad ja teenisid tunnustust. Prae- guseks on see muutunud pigem tegevus- ja kokkusaamiskohtade andmebaasiks.

Eelnevatel aastatel märgiti tegevus- ja kokkusaamiskohtadena peamiselt trendikaid paiku nagu baarid, restoranid ja klubid. Alles viimasel ajal on Foursqaure muu- tunud detailsemaks ja paikade koha pealt mastaapsemaks. Praegu ei piirdu tegevus- paikade nimekiri ainult asutustega, sinna on lisatud väga palju muid linlike paiku, näiteks avalik ruum, taristu, kinnisvara või väike-ärid.

Need tegevuspaigad jaotati vastavalt tegevustele, mida need võimaldavad, kate- gooriatesse. Seda selgitab eelnevalt näi- datud SPINi ketas.